Töökohtade loomine sõltub meie ühisest tahtest
Karel Rüütli, Rahvaliidu esimees
Öeldakse, et õnneks pole palju vaja. Praegu ilmselt võib end õnnelikuks pidada igaüks, kel on töö, sest siis on ka leib laual ja katus pea kohal. Samas ei leidu vist ühtki inimest, keda kas isiklikult või kelle lähikondseid pole tööpuudus puudutanud.
Must stsenaarium on tõeks saanud
Tööpuudus on üks vaatus mustast stsenaariumist, mille eest — juhul, kui riik ei sekku — juba aastal 2005 hoiatas meid strateegia „Säästev Eesti 21”, kuid mis ometi on tõeks saanud. Heaolu väheneb hukatuslikult, töötus kasvab, noored lahkuvad Eestist, rahva tervis halveneb, süveneb ääremaastumine, väheneb kohalike omavalitsuste haldussuutlikkus.
Üleilmse kriisi löögid on Eestit tabanud teistest riikidest tugevamini. Põhjus on selles, et meie valitsus on lasknud asjadel minna isevooluteed. Kui teised riigid rakendasid miljarditesse eurodesse ulatuvaid abipakette ettevõtluse toetamiseks, töökohtade säilitamiseks ja majanduskeskkonna stabiliseerimiseks, siis meie valitsus pühendus euro nimel innukalt riigieelarve kärpimisele, pannes oma inimesed ja ettevõtted täbarasse olukorda.
Valitsus pole ka valmis looma eurotsooniga ühinemise järel vajalikke eeldusi, et maailmamajanduse uue tõusu saabudes kiiresti startida.
Ihaldatud tulevik jäi kättesaamatuks
Ekspertide toel oleme üsna hästi suutnud tulevikku prognoosida, kuid ihaldatud tulevikustsenaariumi käivitamisele ei ole valitsus kahjuks kätt külge pannud. Madala tootlikkuse tõttu on üsna tõenäoline, et tööpuudus jääb meid pikaks ajaks kummitama ka siis, kui majandus taas kasvama hakkab.
Imestust tekitab, et tööpoliitika aktiivmeetmetele kulutab Eesti ELi riikidest kõige vähem raha. Valitsus loodab abi peamiselt kolmest tööturuteenuse meetmest: tööpraktika, palgatoetus ja ettevõtluse alustamise toetus. Nende toel suudetakse heal juhul küll lahendada kuni 15 000 töötu mured, kuid töötuid on praegu üle 100 000.
Kõik ei hakka ettevõtjaks ega jõua oodata, millal Eesti jõuab Euroopa viie rikkama sekka. Sellest ei maksa unistadagi, kui ligi poolte omavalitsusüksuste, umbes 140 000 inimese heaolu ja elatustase jääb allapoole Eesti keskmist – veerand maainimestest elab allapool absoluutset vaesuspiiri.
Kõige keerulisem on olukord Ida-Virumaal. Iga viies ida-virumaalane on kaotanud töö, üle poolte neist ei saa enam töötuskindlustushüvitist ning on pöördunud kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse saamiseks. Sealse töötukassa juhtidega kohtumisel said Rahvaliidu fraktsiooni liikmed selge pildi, et kui miski ei muutu, läheb olukord veel hullemaks. Ja mitte ainult seal.
Töötuse tagajärjel on Eestis praegu 90 000 ravikindlustamata inimest. Kuid teada on, et hädad käivad ikka inimesi mööda, mistõttu peaks esmane arstiabi ka neile inimestele kättesaadav olema.
Karel Rüütli, Rahvaliidu esimees
Öeldakse, et õnneks pole palju vaja. Praegu ilmselt võib end õnnelikuks pidada igaüks, kel on töö, sest siis on ka leib laual ja katus pea kohal. Samas ei leidu vist ühtki inimest, keda kas isiklikult või kelle lähikondseid pole tööpuudus puudutanud.
Must stsenaarium on tõeks saanud
Tööpuudus on üks vaatus mustast stsenaariumist, mille eest — juhul, kui riik ei sekku — juba aastal 2005 hoiatas meid strateegia „Säästev Eesti 21”, kuid mis ometi on tõeks saanud. Heaolu väheneb hukatuslikult, töötus kasvab, noored lahkuvad Eestist, rahva tervis halveneb, süveneb ääremaastumine, väheneb kohalike omavalitsuste haldussuutlikkus.
Üleilmse kriisi löögid on Eestit tabanud teistest riikidest tugevamini. Põhjus on selles, et meie valitsus on lasknud asjadel minna isevooluteed. Kui teised riigid rakendasid miljarditesse eurodesse ulatuvaid abipakette ettevõtluse toetamiseks, töökohtade säilitamiseks ja majanduskeskkonna stabiliseerimiseks, siis meie valitsus pühendus euro nimel innukalt riigieelarve kärpimisele, pannes oma inimesed ja ettevõtted täbarasse olukorda.
Valitsus pole ka valmis looma eurotsooniga ühinemise järel vajalikke eeldusi, et maailmamajanduse uue tõusu saabudes kiiresti startida.
Ihaldatud tulevik jäi kättesaamatuks
Ekspertide toel oleme üsna hästi suutnud tulevikku prognoosida, kuid ihaldatud tulevikustsenaariumi käivitamisele ei ole valitsus kahjuks kätt külge pannud. Madala tootlikkuse tõttu on üsna tõenäoline, et tööpuudus jääb meid pikaks ajaks kummitama ka siis, kui majandus taas kasvama hakkab.
Imestust tekitab, et tööpoliitika aktiivmeetmetele kulutab Eesti ELi riikidest kõige vähem raha. Valitsus loodab abi peamiselt kolmest tööturuteenuse meetmest: tööpraktika, palgatoetus ja ettevõtluse alustamise toetus. Nende toel suudetakse heal juhul küll lahendada kuni 15 000 töötu mured, kuid töötuid on praegu üle 100 000.
Kõik ei hakka ettevõtjaks ega jõua oodata, millal Eesti jõuab Euroopa viie rikkama sekka. Sellest ei maksa unistadagi, kui ligi poolte omavalitsusüksuste, umbes 140 000 inimese heaolu ja elatustase jääb allapoole Eesti keskmist – veerand maainimestest elab allapool absoluutset vaesuspiiri.
Kõige keerulisem on olukord Ida-Virumaal. Iga viies ida-virumaalane on kaotanud töö, üle poolte neist ei saa enam töötuskindlustushüvitist ning on pöördunud kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse saamiseks. Sealse töötukassa juhtidega kohtumisel said Rahvaliidu fraktsiooni liikmed selge pildi, et kui miski ei muutu, läheb olukord veel hullemaks. Ja mitte ainult seal.
Töötuse tagajärjel on Eestis praegu 90 000 ravikindlustamata inimest. Kuid teada on, et hädad käivad ikka inimesi mööda, mistõttu peaks esmane arstiabi ka neile inimestele kättesaadav olema.
Pikemalt võite lugeda : http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10591
Pildi allikas: http://farm4.static.flickr.com/3150/2957771439_9d0bcceaa3.jpg
Pildi allikas: http://farm4.static.flickr.com/3150/2957771439_9d0bcceaa3.jpg
No comments:
Post a Comment