Thursday, May 13, 2010
Meie projekt
Projekt : „ Aita teisi ja Sind aidatakse“
Probleem : Vähene koostöö
Probleemi lahendus : Soovime luua veebikeskkonna, mis ühendaks abivajajat ja pakkujat
Kirjeldus : Veebikeskkond on eelkõige foorumi põhine. Põhieesmärgiks on tuua kokku abipakkuja ja –vaja, kuid võimaldab organiseerida ka kodanikualgatusi . Lisaks sisaldaks antud veebilehekülg artikleid antud töödest ja arutelusid Võru probleemidest
Miks oleks antud projekti vaja ?
Meie nägemuse järgi aitaks antud veebikeskkond abivajajaid ja otsijaid ühendada ja luua toimiva kodanikuühiskonna ning suurendaks koostööd, mis hetkel on puudulik.
Tegevuskava :
1) kogume statistikat Võru probleemide kohta (alguseks meie blogi)
2)konsulteerima arvamusliidritega
3) kirjutame projekti ning taotleme raha
4) korraldame tänavaküsitluse, et selgitada Võru elanike arvamus probleemidest
5)teeme näidisprojekti oma koolis ning proovime, kas see toimib
6) teeme veebikeskkonna, mis toimib kogu Võrus, samuti teeme koostööd sotsiaaltöötajatega, et tuua veebikeskkond ka ende abivajajateni, kellel puudub interneti ligipääs
Wednesday, May 5, 2010
Koolikiusamine
Pikk tee märkamiseni
Katrin Saks, Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat
Üks näitaja, mille poolest me naabritest selgelt erineme, on koolikiusamine. Eestis on see probleem suurem kui mitmel pool mujal. UNICEFi andmetel oli viimase 12 kuu jooksul psüühilist vägivalda kogenud keskmiselt 38% eri riikides küsitletud teismelistest. Eestis ligi pooled õpilastest (48%). Soomes oli pilt palju parem: ainult neljandik 11- ,13- ja 15aastastest väitis end olevat kogenud psüühilist vägivalda. Füüsilist vägivalda on Eesti koolides psüühilisest mõnevõrra vähem (44% oli kogenud viimase aasta jooksul). Põhjanaabrite näitaja seevastu on koguni kaks korda parem.
Aeg kõrvalseisjat märgata
Tallinna Ülikooli teadlased pööravad kogumikus „Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” kiusamise kõrval tähelepanu koolikliimale laiemalt. Autorid tõdevad, et see on üks keskseid tegureid, mis on seotud õpilaste toimetulekuga, see omakorda aga üldise heaoluga, nagu eespool nimetatud. Kogumiku autorid rõhutavad ka kooli oma väärtussüsteemi tähtsust. Teadlaste töö annab veel ühe väga huvitava teadmise. Nimelt purustavad nad müüdi, et koolikiusamine on suurte linnakoolide probleem. Selgub, et seda on vähem Tallinnas ja rohkem just väiksemates maakoolides, kus on viljakam pinnas vaesusest tulenevale sotsiaalsele tõrjutusele. Aga ega kooli väärtussüsteem saagi palju erineda ühiskonna omast, milles selgelt domineerivad tugevama õigus ja individuaalsed väärtused.
Kui räägime Eesti Vabariigi juubeliaasta raames märkamisajast, siis peab see eelkõige tähendama kõrvalolija märkamist. Me peame suutma ennetada Soome tragöödiat Eesti koolides. Seetõttu võiks ehk uuesti mõelda selle peale, et klassid poleks õpilaste arvult liiga suured ja õpetajad saaksid lastele läheneda individuaalselt. Praegu kehtib seadus, et klassis võib olla 36 last. Minu hinnangul on seda palju. Vahepeal õnnestus piir viia 24-ni, kuid mõne Tallinna eliitkooli survel seda muudeti.
Ehk oleks aeg teha õpilaste märkamine jälle lihtsamaks, siis õpivad nad paremini ka üksteist tähele panema. Uuringute järgi on meil sinna veel pikk tee: praegused lapsed ei erine kooli puudutavate väärtushinnangute poolest eelkäijatest.
On lausa paradoksaalne, et statistiliselt on meie laste õpitulemused head, kuid meie lapsed pole koolis õnnelikud. Ja see tunne polegi kooli puhul eestlaste ootustesse sisse programmeeritud — ei laste endi ega ka nende vanemate puhul. Mitte et kool peaks just noore inimese esmane õnne allikas olema, aga õnnetuks ei peaks see koht, kus veedetakse enamik oma päevast, ka tegema.
allikas :http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8222
Katrin Saks, Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat
Üks näitaja, mille poolest me naabritest selgelt erineme, on koolikiusamine. Eestis on see probleem suurem kui mitmel pool mujal. UNICEFi andmetel oli viimase 12 kuu jooksul psüühilist vägivalda kogenud keskmiselt 38% eri riikides küsitletud teismelistest. Eestis ligi pooled õpilastest (48%). Soomes oli pilt palju parem: ainult neljandik 11- ,13- ja 15aastastest väitis end olevat kogenud psüühilist vägivalda. Füüsilist vägivalda on Eesti koolides psüühilisest mõnevõrra vähem (44% oli kogenud viimase aasta jooksul). Põhjanaabrite näitaja seevastu on koguni kaks korda parem.
Aeg kõrvalseisjat märgata
Tallinna Ülikooli teadlased pööravad kogumikus „Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” kiusamise kõrval tähelepanu koolikliimale laiemalt. Autorid tõdevad, et see on üks keskseid tegureid, mis on seotud õpilaste toimetulekuga, see omakorda aga üldise heaoluga, nagu eespool nimetatud. Kogumiku autorid rõhutavad ka kooli oma väärtussüsteemi tähtsust. Teadlaste töö annab veel ühe väga huvitava teadmise. Nimelt purustavad nad müüdi, et koolikiusamine on suurte linnakoolide probleem. Selgub, et seda on vähem Tallinnas ja rohkem just väiksemates maakoolides, kus on viljakam pinnas vaesusest tulenevale sotsiaalsele tõrjutusele. Aga ega kooli väärtussüsteem saagi palju erineda ühiskonna omast, milles selgelt domineerivad tugevama õigus ja individuaalsed väärtused.
Kui räägime Eesti Vabariigi juubeliaasta raames märkamisajast, siis peab see eelkõige tähendama kõrvalolija märkamist. Me peame suutma ennetada Soome tragöödiat Eesti koolides. Seetõttu võiks ehk uuesti mõelda selle peale, et klassid poleks õpilaste arvult liiga suured ja õpetajad saaksid lastele läheneda individuaalselt. Praegu kehtib seadus, et klassis võib olla 36 last. Minu hinnangul on seda palju. Vahepeal õnnestus piir viia 24-ni, kuid mõne Tallinna eliitkooli survel seda muudeti.
Ehk oleks aeg teha õpilaste märkamine jälle lihtsamaks, siis õpivad nad paremini ka üksteist tähele panema. Uuringute järgi on meil sinna veel pikk tee: praegused lapsed ei erine kooli puudutavate väärtushinnangute poolest eelkäijatest.
On lausa paradoksaalne, et statistiliselt on meie laste õpitulemused head, kuid meie lapsed pole koolis õnnelikud. Ja see tunne polegi kooli puhul eestlaste ootustesse sisse programmeeritud — ei laste endi ega ka nende vanemate puhul. Mitte et kool peaks just noore inimese esmane õnne allikas olema, aga õnnetuks ei peaks see koht, kus veedetakse enamik oma päevast, ka tegema.
allikas :http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8222
projekt "Aita ja sind aidatakse"
19.Märtsil kogunesime ning panime pead kokku, et arutada oma kogukonna probleemide üle. Töö käigus tekkis palju häid mõtteid ning samuti nentisime kurbusega, et probleeme jätkub.Probleemina nägime me kõige teravamalt tööpuuduse kasvu,vähest sissetulekut, maakonna elanikkonna pidevat vananemist, koolivägivalda ja tõrjutust ning inimeste vähest sotsiaalset aktiivsust. Ideedena kerkisid ülesse nii vanainimeste aitamine(talvepuudega varustamine,kodutööde tegemine) kui ka oma koolikaaslaste õppetöös abistamine.
Kuna meie jaoks olid kõik probleemid väga olulised, ei tahtnud me keskenduda vaid ühele, seega tekkis idee luua veebikeskkond. Veebikeskkond lahendaks ka paljude probleemide allika-VÄHESE KOOSTÖÖ. Veebikeskkond tooks meie nägemuse järgi kokku abiotsija ja pakkkuja, sest me usume siiralt, et ka abipakkujaid leidub meie kogukonnas piisavalt, nad vaid ei tea kust alustada ning seda, et ka väikesest asjast võib tulla suur kasu.Lisaks leidsime, et antud keskkond võimaldaks inimestel luua otseseid kontakte ning jõuda teineteisele lähemale.
Postiivse võimalusena võib välja tuua ka talgute ning kodanikealgatuste korraldamise võimaluse, sest sarnaste huvidega inimesed saaksid koos pead kokku panna ja midagi head ära teha, et talgutest saab traditsioon, mitte vaid " Teeme Ära" ühekordne projekt. Lisaks tekkis meil küsimus, et kas kõigil abivajatel oleks võimalik kasutada internetti, kuid sellele leidsime ka lahenduse tehes koostööd sotsiaaltöötajatega,kes abistaksid abivajajad.
ALGNE PROJEKTI PLAAN, mis valmis 19.märtsil meie ideede tulemusena. Loodame jõuda valmis ka täiustatud ning korrektse projekti antud idee kohta.
Kuna meie jaoks olid kõik probleemid väga olulised, ei tahtnud me keskenduda vaid ühele, seega tekkis idee luua veebikeskkond. Veebikeskkond lahendaks ka paljude probleemide allika-VÄHESE KOOSTÖÖ. Veebikeskkond tooks meie nägemuse järgi kokku abiotsija ja pakkkuja, sest me usume siiralt, et ka abipakkujaid leidub meie kogukonnas piisavalt, nad vaid ei tea kust alustada ning seda, et ka väikesest asjast võib tulla suur kasu.Lisaks leidsime, et antud keskkond võimaldaks inimestel luua otseseid kontakte ning jõuda teineteisele lähemale.
Postiivse võimalusena võib välja tuua ka talgute ning kodanikealgatuste korraldamise võimaluse, sest sarnaste huvidega inimesed saaksid koos pead kokku panna ja midagi head ära teha, et talgutest saab traditsioon, mitte vaid " Teeme Ära" ühekordne projekt. Lisaks tekkis meil küsimus, et kas kõigil abivajatel oleks võimalik kasutada internetti, kuid sellele leidsime ka lahenduse tehes koostööd sotsiaaltöötajatega,kes abistaksid abivajajad.
ALGNE PROJEKTI PLAAN, mis valmis 19.märtsil meie ideede tulemusena. Loodame jõuda valmis ka täiustatud ning korrektse projekti antud idee kohta.
Subscribe to:
Posts (Atom)