Thursday, May 13, 2010
Meie projekt
Projekt : „ Aita teisi ja Sind aidatakse“
Probleem : Vähene koostöö
Probleemi lahendus : Soovime luua veebikeskkonna, mis ühendaks abivajajat ja pakkujat
Kirjeldus : Veebikeskkond on eelkõige foorumi põhine. Põhieesmärgiks on tuua kokku abipakkuja ja –vaja, kuid võimaldab organiseerida ka kodanikualgatusi . Lisaks sisaldaks antud veebilehekülg artikleid antud töödest ja arutelusid Võru probleemidest
Miks oleks antud projekti vaja ?
Meie nägemuse järgi aitaks antud veebikeskkond abivajajaid ja otsijaid ühendada ja luua toimiva kodanikuühiskonna ning suurendaks koostööd, mis hetkel on puudulik.
Tegevuskava :
1) kogume statistikat Võru probleemide kohta (alguseks meie blogi)
2)konsulteerima arvamusliidritega
3) kirjutame projekti ning taotleme raha
4) korraldame tänavaküsitluse, et selgitada Võru elanike arvamus probleemidest
5)teeme näidisprojekti oma koolis ning proovime, kas see toimib
6) teeme veebikeskkonna, mis toimib kogu Võrus, samuti teeme koostööd sotsiaaltöötajatega, et tuua veebikeskkond ka ende abivajajateni, kellel puudub interneti ligipääs
Wednesday, May 5, 2010
Koolikiusamine
Pikk tee märkamiseni
Katrin Saks, Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat
Üks näitaja, mille poolest me naabritest selgelt erineme, on koolikiusamine. Eestis on see probleem suurem kui mitmel pool mujal. UNICEFi andmetel oli viimase 12 kuu jooksul psüühilist vägivalda kogenud keskmiselt 38% eri riikides küsitletud teismelistest. Eestis ligi pooled õpilastest (48%). Soomes oli pilt palju parem: ainult neljandik 11- ,13- ja 15aastastest väitis end olevat kogenud psüühilist vägivalda. Füüsilist vägivalda on Eesti koolides psüühilisest mõnevõrra vähem (44% oli kogenud viimase aasta jooksul). Põhjanaabrite näitaja seevastu on koguni kaks korda parem.
Aeg kõrvalseisjat märgata
Tallinna Ülikooli teadlased pööravad kogumikus „Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” kiusamise kõrval tähelepanu koolikliimale laiemalt. Autorid tõdevad, et see on üks keskseid tegureid, mis on seotud õpilaste toimetulekuga, see omakorda aga üldise heaoluga, nagu eespool nimetatud. Kogumiku autorid rõhutavad ka kooli oma väärtussüsteemi tähtsust. Teadlaste töö annab veel ühe väga huvitava teadmise. Nimelt purustavad nad müüdi, et koolikiusamine on suurte linnakoolide probleem. Selgub, et seda on vähem Tallinnas ja rohkem just väiksemates maakoolides, kus on viljakam pinnas vaesusest tulenevale sotsiaalsele tõrjutusele. Aga ega kooli väärtussüsteem saagi palju erineda ühiskonna omast, milles selgelt domineerivad tugevama õigus ja individuaalsed väärtused.
Kui räägime Eesti Vabariigi juubeliaasta raames märkamisajast, siis peab see eelkõige tähendama kõrvalolija märkamist. Me peame suutma ennetada Soome tragöödiat Eesti koolides. Seetõttu võiks ehk uuesti mõelda selle peale, et klassid poleks õpilaste arvult liiga suured ja õpetajad saaksid lastele läheneda individuaalselt. Praegu kehtib seadus, et klassis võib olla 36 last. Minu hinnangul on seda palju. Vahepeal õnnestus piir viia 24-ni, kuid mõne Tallinna eliitkooli survel seda muudeti.
Ehk oleks aeg teha õpilaste märkamine jälle lihtsamaks, siis õpivad nad paremini ka üksteist tähele panema. Uuringute järgi on meil sinna veel pikk tee: praegused lapsed ei erine kooli puudutavate väärtushinnangute poolest eelkäijatest.
On lausa paradoksaalne, et statistiliselt on meie laste õpitulemused head, kuid meie lapsed pole koolis õnnelikud. Ja see tunne polegi kooli puhul eestlaste ootustesse sisse programmeeritud — ei laste endi ega ka nende vanemate puhul. Mitte et kool peaks just noore inimese esmane õnne allikas olema, aga õnnetuks ei peaks see koht, kus veedetakse enamik oma päevast, ka tegema.
allikas :http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8222
Katrin Saks, Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat
Üks näitaja, mille poolest me naabritest selgelt erineme, on koolikiusamine. Eestis on see probleem suurem kui mitmel pool mujal. UNICEFi andmetel oli viimase 12 kuu jooksul psüühilist vägivalda kogenud keskmiselt 38% eri riikides küsitletud teismelistest. Eestis ligi pooled õpilastest (48%). Soomes oli pilt palju parem: ainult neljandik 11- ,13- ja 15aastastest väitis end olevat kogenud psüühilist vägivalda. Füüsilist vägivalda on Eesti koolides psüühilisest mõnevõrra vähem (44% oli kogenud viimase aasta jooksul). Põhjanaabrite näitaja seevastu on koguni kaks korda parem.
Aeg kõrvalseisjat märgata
Tallinna Ülikooli teadlased pööravad kogumikus „Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” kiusamise kõrval tähelepanu koolikliimale laiemalt. Autorid tõdevad, et see on üks keskseid tegureid, mis on seotud õpilaste toimetulekuga, see omakorda aga üldise heaoluga, nagu eespool nimetatud. Kogumiku autorid rõhutavad ka kooli oma väärtussüsteemi tähtsust. Teadlaste töö annab veel ühe väga huvitava teadmise. Nimelt purustavad nad müüdi, et koolikiusamine on suurte linnakoolide probleem. Selgub, et seda on vähem Tallinnas ja rohkem just väiksemates maakoolides, kus on viljakam pinnas vaesusest tulenevale sotsiaalsele tõrjutusele. Aga ega kooli väärtussüsteem saagi palju erineda ühiskonna omast, milles selgelt domineerivad tugevama õigus ja individuaalsed väärtused.
Kui räägime Eesti Vabariigi juubeliaasta raames märkamisajast, siis peab see eelkõige tähendama kõrvalolija märkamist. Me peame suutma ennetada Soome tragöödiat Eesti koolides. Seetõttu võiks ehk uuesti mõelda selle peale, et klassid poleks õpilaste arvult liiga suured ja õpetajad saaksid lastele läheneda individuaalselt. Praegu kehtib seadus, et klassis võib olla 36 last. Minu hinnangul on seda palju. Vahepeal õnnestus piir viia 24-ni, kuid mõne Tallinna eliitkooli survel seda muudeti.
Ehk oleks aeg teha õpilaste märkamine jälle lihtsamaks, siis õpivad nad paremini ka üksteist tähele panema. Uuringute järgi on meil sinna veel pikk tee: praegused lapsed ei erine kooli puudutavate väärtushinnangute poolest eelkäijatest.
On lausa paradoksaalne, et statistiliselt on meie laste õpitulemused head, kuid meie lapsed pole koolis õnnelikud. Ja see tunne polegi kooli puhul eestlaste ootustesse sisse programmeeritud — ei laste endi ega ka nende vanemate puhul. Mitte et kool peaks just noore inimese esmane õnne allikas olema, aga õnnetuks ei peaks see koht, kus veedetakse enamik oma päevast, ka tegema.
allikas :http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8222
projekt "Aita ja sind aidatakse"
19.Märtsil kogunesime ning panime pead kokku, et arutada oma kogukonna probleemide üle. Töö käigus tekkis palju häid mõtteid ning samuti nentisime kurbusega, et probleeme jätkub.Probleemina nägime me kõige teravamalt tööpuuduse kasvu,vähest sissetulekut, maakonna elanikkonna pidevat vananemist, koolivägivalda ja tõrjutust ning inimeste vähest sotsiaalset aktiivsust. Ideedena kerkisid ülesse nii vanainimeste aitamine(talvepuudega varustamine,kodutööde tegemine) kui ka oma koolikaaslaste õppetöös abistamine.
Kuna meie jaoks olid kõik probleemid väga olulised, ei tahtnud me keskenduda vaid ühele, seega tekkis idee luua veebikeskkond. Veebikeskkond lahendaks ka paljude probleemide allika-VÄHESE KOOSTÖÖ. Veebikeskkond tooks meie nägemuse järgi kokku abiotsija ja pakkkuja, sest me usume siiralt, et ka abipakkujaid leidub meie kogukonnas piisavalt, nad vaid ei tea kust alustada ning seda, et ka väikesest asjast võib tulla suur kasu.Lisaks leidsime, et antud keskkond võimaldaks inimestel luua otseseid kontakte ning jõuda teineteisele lähemale.
Postiivse võimalusena võib välja tuua ka talgute ning kodanikealgatuste korraldamise võimaluse, sest sarnaste huvidega inimesed saaksid koos pead kokku panna ja midagi head ära teha, et talgutest saab traditsioon, mitte vaid " Teeme Ära" ühekordne projekt. Lisaks tekkis meil küsimus, et kas kõigil abivajatel oleks võimalik kasutada internetti, kuid sellele leidsime ka lahenduse tehes koostööd sotsiaaltöötajatega,kes abistaksid abivajajad.
ALGNE PROJEKTI PLAAN, mis valmis 19.märtsil meie ideede tulemusena. Loodame jõuda valmis ka täiustatud ning korrektse projekti antud idee kohta.
Kuna meie jaoks olid kõik probleemid väga olulised, ei tahtnud me keskenduda vaid ühele, seega tekkis idee luua veebikeskkond. Veebikeskkond lahendaks ka paljude probleemide allika-VÄHESE KOOSTÖÖ. Veebikeskkond tooks meie nägemuse järgi kokku abiotsija ja pakkkuja, sest me usume siiralt, et ka abipakkujaid leidub meie kogukonnas piisavalt, nad vaid ei tea kust alustada ning seda, et ka väikesest asjast võib tulla suur kasu.Lisaks leidsime, et antud keskkond võimaldaks inimestel luua otseseid kontakte ning jõuda teineteisele lähemale.
Postiivse võimalusena võib välja tuua ka talgute ning kodanikealgatuste korraldamise võimaluse, sest sarnaste huvidega inimesed saaksid koos pead kokku panna ja midagi head ära teha, et talgutest saab traditsioon, mitte vaid " Teeme Ära" ühekordne projekt. Lisaks tekkis meil küsimus, et kas kõigil abivajatel oleks võimalik kasutada internetti, kuid sellele leidsime ka lahenduse tehes koostööd sotsiaaltöötajatega,kes abistaksid abivajajad.
ALGNE PROJEKTI PLAAN, mis valmis 19.märtsil meie ideede tulemusena. Loodame jõuda valmis ka täiustatud ning korrektse projekti antud idee kohta.
Wednesday, April 21, 2010
Võrus on karta vaesuse kasvu
Pildi allikas: http://www.panoramio.com/photo/3658398
Võrus on karta vaesuse kasvu
Arved Breidaks
SOTSIAALKAITSE • Tööpuuduse kiirest kasvust hoolimata ei ole Võru Nöörimaa tugikodusse pöördunud senisest rohkem ajutise peavarju või toiduabi otsijaid. Samas on kiiresti kasvanud nõudlus toimetulekutoetuse järele ning see sunnib linnavalitsust riigilt lisatoetust küsima.
Paradoksaalselt on viimastel kuudel mitu Nöörimaa tugikodus elavat inimest endale töö leidnud. Millest see tuleb, ei oska asutuse juhataja Tiia Peebo öelda, pakkudes, et ilmselt on nõudlus ühepäevatööliste järele kasvanud.
Kokku on tugikodus praegu kaheksa püsiasukat. Nad maksavad öö eest 20 krooni ehk umbes 600 krooni kuus. Kodututeks ei saa neid Peebo sõnul pidada, sest nad saavad sotsiaaltoetusi ja ka palka, millest korteri üürimiseks siiski ei jätku.
Varjupaiga tosinast kohast kaheksa on hõivanud püsielanikud, aga kohti jagub ka neile, kes paluvad peavarju kaheks-kolmeks ööks. „Oleme sellega arvestanud ja ukse taha kedagi ei jäta,” lausus Peebo. Lisaks on olemas varukohad nii meestele kui ka naistele.
Peebo sõnul ei ole majanduskriis tugikodu tegevuses seni eriti peegeldunud. „Mis paari kuu pärast juhtub, ei tea,” lisas ta.
Oodata on pigem abiküsijate arvu kasvu, sest paljud koondatud elavad praegu töötuskindlustusmaksetest. Kui need aga lõpevad, ent inimene pole uut tööd leidnud, samas laenukohustused jäävad, kujuneb tulevik tumedaks.
Pikemalt võite lugeda: http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8790&pic=true
Võrus on karta vaesuse kasvu
Arved Breidaks
SOTSIAALKAITSE • Tööpuuduse kiirest kasvust hoolimata ei ole Võru Nöörimaa tugikodusse pöördunud senisest rohkem ajutise peavarju või toiduabi otsijaid. Samas on kiiresti kasvanud nõudlus toimetulekutoetuse järele ning see sunnib linnavalitsust riigilt lisatoetust küsima.
Paradoksaalselt on viimastel kuudel mitu Nöörimaa tugikodus elavat inimest endale töö leidnud. Millest see tuleb, ei oska asutuse juhataja Tiia Peebo öelda, pakkudes, et ilmselt on nõudlus ühepäevatööliste järele kasvanud.
Kokku on tugikodus praegu kaheksa püsiasukat. Nad maksavad öö eest 20 krooni ehk umbes 600 krooni kuus. Kodututeks ei saa neid Peebo sõnul pidada, sest nad saavad sotsiaaltoetusi ja ka palka, millest korteri üürimiseks siiski ei jätku.
Varjupaiga tosinast kohast kaheksa on hõivanud püsielanikud, aga kohti jagub ka neile, kes paluvad peavarju kaheks-kolmeks ööks. „Oleme sellega arvestanud ja ukse taha kedagi ei jäta,” lausus Peebo. Lisaks on olemas varukohad nii meestele kui ka naistele.
Peebo sõnul ei ole majanduskriis tugikodu tegevuses seni eriti peegeldunud. „Mis paari kuu pärast juhtub, ei tea,” lisas ta.
Oodata on pigem abiküsijate arvu kasvu, sest paljud koondatud elavad praegu töötuskindlustusmaksetest. Kui need aga lõpevad, ent inimene pole uut tööd leidnud, samas laenukohustused jäävad, kujuneb tulevik tumedaks.
Pikemalt võite lugeda: http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8790&pic=true
Wednesday, April 14, 2010
Töökohtade loomine sõltub meie ühisest tahtest
Töökohtade loomine sõltub meie ühisest tahtest
Karel Rüütli, Rahvaliidu esimees
Öeldakse, et õnneks pole palju vaja. Praegu ilmselt võib end õnnelikuks pidada igaüks, kel on töö, sest siis on ka leib laual ja katus pea kohal. Samas ei leidu vist ühtki inimest, keda kas isiklikult või kelle lähikondseid pole tööpuudus puudutanud.
Must stsenaarium on tõeks saanud
Tööpuudus on üks vaatus mustast stsenaariumist, mille eest — juhul, kui riik ei sekku — juba aastal 2005 hoiatas meid strateegia „Säästev Eesti 21”, kuid mis ometi on tõeks saanud. Heaolu väheneb hukatuslikult, töötus kasvab, noored lahkuvad Eestist, rahva tervis halveneb, süveneb ääremaastumine, väheneb kohalike omavalitsuste haldussuutlikkus.
Üleilmse kriisi löögid on Eestit tabanud teistest riikidest tugevamini. Põhjus on selles, et meie valitsus on lasknud asjadel minna isevooluteed. Kui teised riigid rakendasid miljarditesse eurodesse ulatuvaid abipakette ettevõtluse toetamiseks, töökohtade säilitamiseks ja majanduskeskkonna stabiliseerimiseks, siis meie valitsus pühendus euro nimel innukalt riigieelarve kärpimisele, pannes oma inimesed ja ettevõtted täbarasse olukorda.
Valitsus pole ka valmis looma eurotsooniga ühinemise järel vajalikke eeldusi, et maailmamajanduse uue tõusu saabudes kiiresti startida.
Ihaldatud tulevik jäi kättesaamatuks
Ekspertide toel oleme üsna hästi suutnud tulevikku prognoosida, kuid ihaldatud tulevikustsenaariumi käivitamisele ei ole valitsus kahjuks kätt külge pannud. Madala tootlikkuse tõttu on üsna tõenäoline, et tööpuudus jääb meid pikaks ajaks kummitama ka siis, kui majandus taas kasvama hakkab.
Imestust tekitab, et tööpoliitika aktiivmeetmetele kulutab Eesti ELi riikidest kõige vähem raha. Valitsus loodab abi peamiselt kolmest tööturuteenuse meetmest: tööpraktika, palgatoetus ja ettevõtluse alustamise toetus. Nende toel suudetakse heal juhul küll lahendada kuni 15 000 töötu mured, kuid töötuid on praegu üle 100 000.
Kõik ei hakka ettevõtjaks ega jõua oodata, millal Eesti jõuab Euroopa viie rikkama sekka. Sellest ei maksa unistadagi, kui ligi poolte omavalitsusüksuste, umbes 140 000 inimese heaolu ja elatustase jääb allapoole Eesti keskmist – veerand maainimestest elab allapool absoluutset vaesuspiiri.
Kõige keerulisem on olukord Ida-Virumaal. Iga viies ida-virumaalane on kaotanud töö, üle poolte neist ei saa enam töötuskindlustushüvitist ning on pöördunud kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse saamiseks. Sealse töötukassa juhtidega kohtumisel said Rahvaliidu fraktsiooni liikmed selge pildi, et kui miski ei muutu, läheb olukord veel hullemaks. Ja mitte ainult seal.
Töötuse tagajärjel on Eestis praegu 90 000 ravikindlustamata inimest. Kuid teada on, et hädad käivad ikka inimesi mööda, mistõttu peaks esmane arstiabi ka neile inimestele kättesaadav olema.
Karel Rüütli, Rahvaliidu esimees
Öeldakse, et õnneks pole palju vaja. Praegu ilmselt võib end õnnelikuks pidada igaüks, kel on töö, sest siis on ka leib laual ja katus pea kohal. Samas ei leidu vist ühtki inimest, keda kas isiklikult või kelle lähikondseid pole tööpuudus puudutanud.
Must stsenaarium on tõeks saanud
Tööpuudus on üks vaatus mustast stsenaariumist, mille eest — juhul, kui riik ei sekku — juba aastal 2005 hoiatas meid strateegia „Säästev Eesti 21”, kuid mis ometi on tõeks saanud. Heaolu väheneb hukatuslikult, töötus kasvab, noored lahkuvad Eestist, rahva tervis halveneb, süveneb ääremaastumine, väheneb kohalike omavalitsuste haldussuutlikkus.
Üleilmse kriisi löögid on Eestit tabanud teistest riikidest tugevamini. Põhjus on selles, et meie valitsus on lasknud asjadel minna isevooluteed. Kui teised riigid rakendasid miljarditesse eurodesse ulatuvaid abipakette ettevõtluse toetamiseks, töökohtade säilitamiseks ja majanduskeskkonna stabiliseerimiseks, siis meie valitsus pühendus euro nimel innukalt riigieelarve kärpimisele, pannes oma inimesed ja ettevõtted täbarasse olukorda.
Valitsus pole ka valmis looma eurotsooniga ühinemise järel vajalikke eeldusi, et maailmamajanduse uue tõusu saabudes kiiresti startida.
Ihaldatud tulevik jäi kättesaamatuks
Ekspertide toel oleme üsna hästi suutnud tulevikku prognoosida, kuid ihaldatud tulevikustsenaariumi käivitamisele ei ole valitsus kahjuks kätt külge pannud. Madala tootlikkuse tõttu on üsna tõenäoline, et tööpuudus jääb meid pikaks ajaks kummitama ka siis, kui majandus taas kasvama hakkab.
Imestust tekitab, et tööpoliitika aktiivmeetmetele kulutab Eesti ELi riikidest kõige vähem raha. Valitsus loodab abi peamiselt kolmest tööturuteenuse meetmest: tööpraktika, palgatoetus ja ettevõtluse alustamise toetus. Nende toel suudetakse heal juhul küll lahendada kuni 15 000 töötu mured, kuid töötuid on praegu üle 100 000.
Kõik ei hakka ettevõtjaks ega jõua oodata, millal Eesti jõuab Euroopa viie rikkama sekka. Sellest ei maksa unistadagi, kui ligi poolte omavalitsusüksuste, umbes 140 000 inimese heaolu ja elatustase jääb allapoole Eesti keskmist – veerand maainimestest elab allapool absoluutset vaesuspiiri.
Kõige keerulisem on olukord Ida-Virumaal. Iga viies ida-virumaalane on kaotanud töö, üle poolte neist ei saa enam töötuskindlustushüvitist ning on pöördunud kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse saamiseks. Sealse töötukassa juhtidega kohtumisel said Rahvaliidu fraktsiooni liikmed selge pildi, et kui miski ei muutu, läheb olukord veel hullemaks. Ja mitte ainult seal.
Töötuse tagajärjel on Eestis praegu 90 000 ravikindlustamata inimest. Kuid teada on, et hädad käivad ikka inimesi mööda, mistõttu peaks esmane arstiabi ka neile inimestele kättesaadav olema.
Pikemalt võite lugeda : http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10591
Pildi allikas: http://farm4.static.flickr.com/3150/2957771439_9d0bcceaa3.jpg
Pildi allikas: http://farm4.static.flickr.com/3150/2957771439_9d0bcceaa3.jpg
Wednesday, April 7, 2010
Järgmisel nädalal käsitleme tööpuudusega seonduvaid probleeme !
Tänaseks on möödunud nädal eelmisest postitusest, mis oli ühtlasi sissejuhatus meie tegevusele. Järgneva nelja nädala jooksul käsitleme erinevaid probleeme, mis on meie arvates Võru linnas vaesuse ja tõrjutuse põhjustanud.
Järgmise nädala probleemiks on töötus. Leiame, et 1048 töötuga (seisuga 28.02.2010), mis moodustab Võru elanikest koguni 7,5 protsenti, on antud probleem Võru linnas terav ning väärib käsitlemist.
Siin ka täiendavat infot konkurssi kohta, mille raames me antud blogi kirjutame: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=292
Järgmise nädala probleemiks on töötus. Leiame, et 1048 töötuga (seisuga 28.02.2010), mis moodustab Võru elanikest koguni 7,5 protsenti, on antud probleem Võru linnas terav ning väärib käsitlemist.
Siin ka täiendavat infot konkurssi kohta, mille raames me antud blogi kirjutame: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=292
Wednesday, March 31, 2010
Heihei
Täna on 1. aprill ning alustame oma blogipäeviku pidamisega, kuid tegemist pole sugugi naljaga. Kõigile kes asjaga kursis pole, on tegemist blogiga, mis kajastab meie tegemisi seoses meie kogukonna probleemidega, milleks on vaesus ja tõrjutus. Algselt kajastame probleemi tõsidust ning konsulteerime kogukonna olulisemate sõnaliidritega. Lisaks sellele, jälgides meie blogi, näete varsti ka huvitavaid ja kaasahaaravaid lahendusi, kajastusi, videoklippe probleemi kohta .. uskuge tasub lugemist.
Kaunist kevadet ja jälgige meie tegevust!
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11b ( Keiri Ruusand, Anne Sulg, Mari Sulg, Maire Orusaar, Kristen Veibri, Berta Mürk, Hendrik Raudik).
Kaunist kevadet ja jälgige meie tegevust!
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11b ( Keiri Ruusand, Anne Sulg, Mari Sulg, Maire Orusaar, Kristen Veibri, Berta Mürk, Hendrik Raudik).
Subscribe to:
Posts (Atom)